Esiteks parandaksin vead, mis eelmise sissekandega tekkisid- nimelt Angkor Thom on templikompleks ,mida kaunistavad igast küljest 2 meetrised näod. Ta ( vana) Prohm on aga tempel, mille aegamööda on puud üle võtnud.
Enamike paikade ja inimeste nimede taga peitub ikka tähendus- varman tähendab kaitsjat/ valitsejat. Nii võib ühe kuulsama valitseja Suryavarman II nime selgitatda kui päikesevalitsejat kuid samal ajal viitab sõna Surya ka lihtsalt päikesele, seega on teda tõlgitud ka kui- päikese/ päikesejumala poolt kaitstud. Yaya aga tähistab võitu. Queen Sri Jayarajacudamani kohta kahjuks ei oska midagi tarka öelda.
Nüüd aga veidi veel enne kui otsad kokku tõmban. 15saj. Kukkus Khmeri impeerium kokku ning langes Tai saagiks. Vahepeal oli ta Vietnami valitsuse all ning alates 1863 aastast sai ta Prantsuse koloniaalmaaks. II maailmasõja ajal ründasid riiki Jaapanlased ning saavutasid lühikeseks ajaks ülemvõimu. Peale sõja lõppu võtsid prantslased uuesti kontrolli üle ning maa jäi nende valduseks kuni 1953 aasta 9 novembri Kambodža iseseisvumiseni. Tihedate suhete tõttu prantslastega oskas pool elanikkonnas prantsuse keelt ning andekatel noortel oli võimalik oma haridusteed Prantsusmaal jätkata. Siiski ei läinud noore riigi areng ladusalt, olid pidevad võimuvõitlused ning noored puutusid nii Prantsusmaal kui Hiina ja Vietnami vahendusel kokku uute radikaalsete sotsialistlike ideedega ning panid aluse kommunistlikule parteile. Tugevaimaks eestvedajaks kujunes Pol Pot- noor madalamast soost aadliku poeg ( siiski tugevad suhted keskvõimuga, sest ta õde oli kuninga konkubiin). Oma ülikooli hariduse oli ta saanud Pariisis. Peale naasmist ja partei loomist hakkas ta ise vaikselt redelil tõusma kuni sai parteisekretäriks. 1975dal aastal algas Kambodža üks valulikemaid perioode- Khmeri reziim. Kommunistid haarasid võimu- keelustati koolid, avalikud kogunemised, kultuuriõhtud. Uueks prioriteediks sai maaelu juurde tagasipöördumine- ainult põllul tööd tegev talupoeg on piisavalt puhas uue korra jaoks. Koos sellega algas massiline repressioon. 3 ,5 aastaga hävitati 1/5 14 miljonilisest populatsioonist. Ääretult brutaalsele hukkamisele kuulusid poliitikud, ametnikud, filmistaarid, lauljad, poepidajad, turistid ning kõigi nende pered. Eesmärgiks oli eemaldada haritud ja mõtlev kiht ning tekitada kuulekad massid. Antud valitsuskord lõppes õnneks juba 1979 aastal peale Vietnamlaste rünnakut. Siiski jätkusid punaste poolt rünnakud dzunglis ning riigis valitses ebastabiilne olukord kuni 1998.aastani. 2000 aasta alguses oli riik varemeis- puudusid teed ning ainuke mõeldav transpordiviis oli paadiga mööda Mekongi jõge. Preaguseks on olukord väga palju muutunud. Veel paar aastat tagasi võis Tai piirilt 300 km kaugusele linna sõit võtta bussiga aega 14 h. Meie tulles aga kattis teid asfalt. Erandlikud piirkonnad on veel kättesaadamatud,kui küll seegi paraneb. Vaadates riigi edusamme nende aastatega saab vaid uhkust tunda, meenub meie riigi olukord 20 aastat tagasi ning areng alates sellest. Nüüd jääb vaid üle loota, et USA dollar niipea kokku ei kuku ( siin saab kasutada nii USA dollarit kui kohalikku reeli kuid kohalikud peavad dollarit kindlamaks) ning uudishimuga oodata, mis sellest Aasia riigist 2 dekaadi pärast saanud on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar