kolmapäev, 22. juuni 2011

Kambodža

Aasias on palju avastada. Leida dzunglisse kasvanud kadunud linnade mälestusi nagu Angkori templid. Mõelda tsivilisatsioonide tekkele ning nende uuesti kadumisele. Nii minevikus kui ka hetkel.
Kui ma veel põhikoolis käisin, siis kuulsin jutte Ameerika unistusest-ajalehepoisist miljonäriks. Viimasel ajal aga ei kohta palju USAsse immigreeruvaid inimesi ning vanimad eesolijad mainivad samuti, et see pole enam unistuste paik. USA dollari ümber keerlev triangel meenutab üha enam mulli ning noorte seas on sagedamini kuulda Austraalia unistusest. Aga kõik see võib vaid mulle nii tunduda, kuna ma äsja sealt tulin ning siidugem tagasi Aasiasse.
Teine asi mis paneb siin regioonis kahvanägu tõsiselt mõtlema on vaesus.Kohati piiritu vaesus aga ikkagi seejuures veel näha õnnelike nägusid. Mina hakkasin oma elu ning tervist senisest palju enam hindama ning sarnaselt on ka paljud teised turistid rääkinud.
Mul on hea meel, et vaatama suurele raha puudusele ei pidanud ma noorena selgeks õppima nurumise ametit.Ei pidanud käima suveniirid peos välismaalasel järgi ning anuma raha. Sain käia koolis ning oma asju teha. Nälg ning ühiskonna surve ei sundinud otseselt Eestis kedagi prostituudiks hakkama. Vanad inimesed võivad kodumaal siiski oma napist pensionist elada ilma, et peaks purjus välismaa noorukitel suveniir peos järgi jooksma ning kogema, et sinu püüdlused endale leiba teenida kellegile korda ei lähe.
Loomulikult on siin ka palju inimesi, kes elavad suurepäraselt ära. Kes on osanud luua atraktiivseid turisti magneteid, siis nende juurde tulevad välismaalased kui lüpsilehmad suured kukrud kaelas. Saime Kristiiniga tunda, kuidas on Austraaliasena Aasiasse tulla. Väga mõnus on, ühe ausi tunni palga eest võib siin võtta hea hotellitoa ning restoranides käia einestamas. Eks kohalikud ole muidugi ammu aru saanud, et kahvanäolt saab kõvasti rohkem küsida ning seetõttu võivad hinnad suures ulatuses varieeruda.
Eile veetsime päeva templites, käisime restoranis söömas, kus peeti krokodille ning Kristiin astus tänaval peale suurele skorpionile. Nüüd on juba aeg uuteks seiklusteks ning tut-tuk (rolleri taha kinnitatud käru-tõld) juba ootab, et viia meid ujuvasse külla.

2 kommentaari:

  1. Oh ootab juttu ujuvast külast. Ärge siis unustage sellest siis siia peatükk lisada. Ja head ilusat saabuvat võidupüha teile sinna kaugele!

    VastaKustuta
  2. Samad sõnad teilegi sõbrad. Meie võidupüha saabub vist pigem nädala pärast Eestisse jõudes.

    VastaKustuta