Jõudes üleile õhtul Taisse Bucketi saarele, oli mul hea meel, et meil oli juba varasem Aasias viibimise kogemus, sest muidu oleks see kui selgest taevast üliagarate müügimeestega ning lõbutüdrukutega laksti vastu pead saamine. Aga ma õppisin isegi seda lõputut tähelepanu nautima ning ei pahandanud enam, et pidevalt tuli kellegi pakkumistele resoluutseid ei vastuseid anda.Hakkasin seda kultuuri esmakordselt hindama, sellisena nagu ta on. Ka turul kauplema õppisin. Selgus, et on täiesti normaale saada ese kätte üle poole odavamalt kui müüa algselt küsis. Käisime linnapeal konstantne imestuse muie näos, pidades üha jälle tunnistama, et sellist patuurgast oleme healjuhul vaid raamatuest ja filmidest kuulnud. Meenus raamat voonakeste vaikimine, kus naisuurija läbib koridori mis piirneb kõige haigemate vangidega USAs. Käed sirutuvad mõlemalt poolt tema suunas, püüdes teda haarata, ühel kinnipeetaval õnnestub koguni täpis ejakulatsioon naise suunas. Meie puhul oli siis tegemist prostituutidega ning kostümeeritud transvestiitidega gay tänavatel.Pubides lõbustasid kohalikud naised noormehi õhupallide lõhkumisega. Pulga otsas asetsev õhupall ulatati meesterahvastele hoidmiseks, mis järel laval esinev neiu asus neid puhkpüssist välja lastud nooltega tulistama. Olgu öeldud, et puhkpüss ulatus välja vulvast ning möödalaske minu silm ei fikseerinud. Eelpool mainitud organiga võis veel pasunat puhuda, pinksi palle wisky klaasi sülitada ning palju muud ebaotstarbepärast teha. Just nagu see vene anekdoot, kus toimb parima naise alakeha valimine ning võitis see kes antoonoka nahka pani.Pubis avanenud vaatepilt oli sama palju erootiline, kui jälgida loomaaias sugu tegevaid pärdikuid.
Eks kõigil omad lõbud ning igal oinal oma mihklipäev.Samas ei saa jätte kuidagi vähem mainimata imeilusaid saarestikke, kuhu tegime paadireisi.Nende ilu edasitoomise jätan fotode kanda.
Hetkel paikneme juba Bucketi ning mandri Tai vahel asetseval Phi Phi saarel. See on saar, millist ma ei ole veel seni osanud ette kujutada ning ma pole kunagi varem tundnud, et olen suutnud muretult elu nautida nii nagu siin. Kristiin on olnud mulle selles vallas suureks teejuhiks, õpetades nautima protsessi, mitte vaid saavutust.Samuti pani Kristiin kokku meie Aasia reisikava, mille üle on mul siiani vaid väga hea meel olnud.
Phi Phi on Taile kuuluv saar, kus on olemas kõik aasia kultuurile omane ja välja lõigatud osad, mis eurooplasele ei pruugiks meeldida. Kõikjal on fikseeritud hinnad ning kuigi kõik väiksed ettevõted pakuvad täpselt ühesugust toodet, ei toimu mingit agressiivset müügitööd.Kõik on ehe ning kohalikud elavad selles idüllis koos turistidega. Mitte nagu paljudes paradiisi saartel, kus põliselanik jääb mehitatult valvatud kõrge plangu taha, teispoole resorti.Pole tunnet, et sinu raha eest on loodud sulle illusioone keskkond ning tegelikult oled sa lüpsilehm kellegi suurettevõtele. On vaid lummavad liivarannad kaljude vahel, kunstipoed; kalastus, sukeldumis, snorgeldamise ja paljud teised tuurid. Öösel toimuvad lõkke ümber rannapeod. Igal nurgal saab osta erinevaid smuutisid ning kokteile. Alkoholi müüakse koplektina: ämber, pudel, koka, energiajook. Ämbrisse saab siis joogi koos jääga kokku segada ja kõrtega juua. Kõik kohad täis masaaži salonge, kus tund aega omal soovil valitud masaaži maksab umbes 60kr. Igasugused kosmeetika teenused naistele samuti äärmiselt odavad. Senioriitad on kuumad ning ei mingeid potaksit täis ebaloomulike seltskonnadaame.Raha kaotab siin kallima elatustasemega riigist tulnud turistile tähenduse. Vähemalt esimestel päevadel.Hetkel on hinnad maas ka madala turisti hooaja tõttu (põhjapoolusel on suvi).Kõik on äärmiselt odav ning elustiili mida siin viljeletakse on raske vaid sõnadesse panna. See on koht mis lummab ning paneb unustama kogu ülejäänud maailma.Meile on see justkui mesinädalate teesklemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar