Gold Coast - Surfers Paradise

Pealkirja võiks ka tõlkida kui ihaldusväärsed rannad ning maailma kõrgemad eluhooned. Gold Coast ise on 80km pikkune rannikuriba, mida ääristavad maisma poolt vahel tihedamalt ning teisalt hõredamalt pilvelõhkujad. Meie praeguses elupaigas siis tihedamalt. 2 magaistoaga korteri nädala üürihind jääb neis majades 450-600 dollari kanti. Vaid üheks nädalaks üürides kujuneb see 1000 taala ringi. Meie eelistasime ookeanivaate asemel head seltskonda ning elame hoopis ühe Eesti perekonnale kuuluvas majas. (vb tekkis see eelistus ka väikse hinnavahe tõttu) Aga ka siia on kajakate kisa ning rannakohin vaiksetel tundidel kuulda.
Maja on suur, ning peale meie elab siin igapäevaselt ka teisi Eesti seljakotirändureid. Perekond ise peab kinnisvara haldamise ettevõtet ning kolis siia 2006 aasta kanti.
Liigse mugavuse ning koduse atmosfääri tõttu oleme ennast nende elupaikka juba 2 päeva kauemaks unustanud, kui algselt plaanitud. Meie õhtud on sisustatud üheskoos lauamänge mängides ning täna ärasõidu hommikul pidasime ka vajalikuks minna golfi rajale.
Vast üheks meeldejäävamaks päevaseikluseks kujunes lõbustuspark nimega Meremaailm. Kuna me pidasime 80 dollarist piletit sissepääsuks liialt kalliks, siis võtsime vastu turismifirma pakkumise, kes oli nõus selle pileti vaid 20 dollariga andma, kui me vaid nende toote presentatsiooni vaevume kuulama. Algul tundus kõik väga lihtne, aga siis selguses, et jutule pääsemiseks peab olema vähemalt Austraalia resident ning 55 000 taalase aasta palgaga. Siis juhtuski nõnda, et Alvar avastas ennast väikse kolimisfirma omanikuna ning Kristiin Griffiti ülikooli labori töötajana, üle pooleteist tunni ristküsitluses vastuseid andmas. Ega see võõrasse rolli sisse elamine nii kerge polegi, kui pole lavaka taustaga. Kui Alvar arvas, et kulutab aastas turismireisidele 5000taala ringis, siis tema elukaaslane Kristiin jäi selles osas palju julgemaks; nii umbes 10000 taala.
Igatahes saime oma piletid lõpuks kätte ning oma alkirja ei andnud, et osta omale 26 000 dollari eest järelmaksuga eluaegset reisibaketti.
Kui muidu oli Meremaailm täis värvilist nänni ja lasteahvatlusi nagu nad kõik Austraalia ning USA riigis, siis loomad olid tõesti hästi välja koolitatud. Delfiinid kandsid oma talitajat 45km/h oma seljas, tõstsid ta oma ninadega õhku ning viskasid 8 m kõrgusele basseinis. Delfiinid viskasid ka ise hulga saltosid ning harrastasid paaris, kolme, nelja ja viie kaupa kujund võimlemist ning vettehüppeid saltode ja topelttuluppidega.
Toredad California merilõvid astusid ülesse koos paari inimesega näitemängus `` paljastame kurja liigkala püüdja``. Merilõvid hüppasid alla teise korruse akendest basseini, plaksutasid, näppasid nii kala kui rahakotte, sõitsid mootorpaadiga ning tegid ka teistsuguseid komejante.
Seevastu Merepargi kõige suurem loom ei olnud veel lavalaudadele paigutatud. Jääkaru mõnnas oma suures basseinis ning proovis talle mängimiseks pandud ujukit kas vee alla suruda või katki närida. Kuna see kumbi tegevus teda sihile ei viinud, siis hõljus karu oma rasvase kere kerguse toimel igatpidi basseinis ringi kümmned inimsilmapaarid tema tegevust läbi klaasist basseini jälgimas.