Jõudsime 30.sept õhtul Singapuri, külla minu sugulastele, keda olime seni vaid pildilt näinud. Alustanud ärasõidu päeva Melakast jooga trenniga, mis oli üllatavalt füüsiline, nii et ka mina higistasin liitri vett ja panin oma keha ja vaimu proovile, algas meie 4 h sõit Singapuri poole. Üle 10 päeva oli jällegi väga mõnus treenida. Medidatsiooni kõrgemad levelid jäid kahjusks mulle kättesaamatuks.
Singapur on troopilise kliimaga saareriik. Ekvaatori lähedal paiknevale saarele viib sild Malaisiast Jahor Bahru linnast. Viimati mainitud linn on üks kõrgema kuritegevusega paik siinmail üldse. Räägitakse, et selle peapõhjus on asjaolu, et Jahori linna elanikud, kes elavad viimases Malaisia tugipunktis enne Singapuri näevad igapäevaselt, kuidas inimesed teispool silda omavad 3-4 korda kõrgemat elustandardit ning käivad nende linnas lõbutsemas ning nende jaoks imeodavaid sisseoste tegemas. Enamikel malaisialastel puuduvad aga oskused, et Singapuris tööd leida. Kuigi olen linnapeal näinud ka veoautosid, mille laadungiks on kastitäis Malaisia teetöölisi, kes viiakse õhtuks üle piiri koju tagasi.
Singapur ise aga kasvab iga päevaga. Siin ehitatakse peaaegu kõikjal. Valmivad uued teed ja pilvelõhkujad, sest üha enam suurfirmasid leiab, et on vajalik viia oma esindushoone just nimelt Singapuri, et siis laiendada oma toodangut Aasia turgudele. Aasia on hetkel kuum koht, mis ei teinud koos teiste riikidega raskelt kaasa suurt majanduslangust ning mille arengut tuleb pigem hetkel jahutada.
Peaaegu kõik siin riigis viitab äritegevusele, isegi WC ustel on pilt stiilsest ülikonnas ärimehest ja naiste omal kujutis moodsast iseteadvast neiust. Inimesed ei kanna tänavapildis sageli oma rahvusriideid nagu see oli Malaisias vaid valdavaks on ülikond ning lühike korrektne seelik naistel.
Kuigi politseinike on harva näha, esineb kuritegevust väga vähe ja tänavad on puhtad. Pealtnäha paistval korrektsusel ei tasu ennast ka täiesti uinutada lasta. Küllap leidub ka Singapuri 4 miljoni elaniku seas mõüni taskuvaras. Karistused on siin aga karmid; narkootikumidega smuugeldamise eest mõistetakse surma ja viiakse ka otsus täide.
Meil on rõõm peatuda oma sugulaste 3-kordses majas, ameeriklaste linnaosas. Maja juurde kuulub bassein ning seal töötab täistöökohaga teenija. Magamistuba kus me kahekesi ööbime on umbes Kristiini 3 ühikatoa suurune koos isikliku vannitoa ja vanniga. Kuuldavasti on selle hoone kuurent 160 000 Eesti krooni, mida tasub küll õnneks Visa firma, kus mu sugulane Steven töötab. Ühesõnaga peen värk. Meenutab vägagi Inglise koloniaalaega Singapuris, millest on tänapäevani säilinud uhkeid ehitisi nagu Raffles hotell.
Mul on tõsiselt hea meel, et viimastel aastal olen kohtunud mitmete oma vereliini esindajatega, kellest mul varem polnud mingit aimu ning kes kõik on osutunud väga silmapaistvateks inimesteks. Siinkohal pean silmas Liivit, Lindat ja Ilvit, kelle kirevad elulood innustasid mind ja Kristiinigi reisima. Nüüd siis kohtusime ka Ilvi tütre perega Singapuris. Käisime täna kogu perega Singapuri loomaaias, mida peetakse üheks maailma parimaks, mängisime korvpalli ning ujusime basseinis. Eile tegime pikema tuuri kohalikus rahvuspargis, kus kohtasime arvatavasti Komodo draakoni lähedast sugulast Malaisia vee sisalikku, kelle hulgas leidus päris pirakaid poisse, kuid siiski pisemaid kui nende suur suguvend Komodo Indoneesiast. Orvaid ja ahve ei pea enam eriti vajalikuks mainida, sest neid on tõesti palju. Esimest korda oma elus nägin ka putukat nimega kaerasori. Vähemalt Eestis oleksin ta kahtlemata selleks märanud, siin võib ka mõni lähedane liik elada. Ka jäälindu leidub siin märksa rohkem kui meie kodumaal. Sai külastatud ka kohalikku algkooli, kus on 13 paraleelklassi, kelle täidavad peamiselt ameeriklaste lapsed. Klasse siin loomulikult üle 30 pealisteks ei aeta nagu see oli minu ajal koolis ning tingimuste erinevusest võib pikalt rääkida. Neil oli ise oma teaduslabor, mis oli täis akvaariume ja instrumente. Kuna tegemist oli erakooliga, siis läheb see luksus ka oma kopika lastevanematele maksma. Linna peale pole veel eriti jõudnutki, kuid see asi saab ka arvatavasti juba homme klaaritud.
Hei rändurid, tahtsin öelda, et me siis Horvaatia laagris päästsime täna väikese linnupoja (arvatavsti mõni lihasööja lind) kalameeste võrgust. Oli tükk maad tegemist, et jõhv läbi närida (närida, sest muid lõikevahendeid ei olnud)ja lind vabaks päästa. Aga ta oli nii aktivne poiss, et muudkui lõuad käisid ja enamuse ajast oli tal minu või Kaspari nahk nokavahel. Korra isegi minu silmalau. Ja lõpetuseks linnuke tänas kenasti, lastes paraja portsu valget linnusitta mulle säärele :)
VastaKustutaTervitused Skradinist!