teisipäev, 26. oktoober 2010



Meile meeldivad äärmused. Selle reisi jooksul oleme pidevalt saanud koloniaalajastu mõistes maitsta elu magusmat poolt- suured majad, basseinid, teenijad. Nüüd aga saabus kätte aeg vaadata selle mängu teist külge- orjatöö. Töötame Woorameli farmis, mis asub lähimast asulast 119 km, st ka lähim pood asub seal. Keset pilkast kõrbe on rajatud hiiglaslik farm, mis on keskendunud viinamarjade ja tsitruste ekspordile. Farmist linnani on looduse pärusmaa- kõrb, kõrb ning kõrb. Aeg ajalt on sildid, et vihmaperioodil võib tee olla minemauhutud ning veekõrgus kuni 2m. Siiski ei ole siin viimased 2 aastat sadanud ning preagune ilm ei anna selleks ka eriti lootust. Loomade poole pealt võib võib näha ringi hulkuvaid veisied, kitsi, mõnda üksikut lammast, lamba ning kitse ristsugutist ning väga väga palju surnud kängurusid. Nimelt öösel ei tasu sõita, sest siis on suur tõenäosus, et saad mõne neist 14 m hüppavatest loomadest endale esiklaasi. Päevasel ajal neid ei märkagi kuid öösel läheb triangel lahti. Varahommikul sõites annab öisest aktiivsest elust märku vaid kängurude laibad, mis katavd teeääri vähem kui 10 meetriste vahemaadega. Tõsiselt kole.
Niisiis meist siin farmis- ärkame hommikul 6st ning töötame 12 h. Preaguse plaani kohaselt me siia kauaks ei jää, sest palka makstakse ikkkagi vähe. Meie ülesadeks on kohelda põhjamaalastele naudingut pakkuvaid viinamarju mitte nii suure armastusega. Me sõdime sadade viinamarjadega kääride abil. Täpsemalt- et mitte ühte puud ära koormata, on ülesandeks lõigata üleliigsed viinamarja kobarad ära, et puu saaks suunata rohkem energiat vähemate kobarate peale. 1 puu hind on 2 dollarit. Päevas jõuame teha umbes 80 puud kumbki, nii et päevatöö 160 dollarit. Kahjuks siinse elu kalliduse juures ei saa sellest rahast eriti midagi säästa. Nii, et hoiame silmad lahti parematele tööpakkumistele. Ööbimispaigaks on meil endiselt Kristiina ja Jaanuse minibuss. Oleks võimalik saada ka väike tuba, kuid ilma tuulutuse ning ruumi oleks ikka vaid 2 voodi jaoks. Niisiis säästame ja elame bussis. Kasutame vaid ühis wc-d, kööki ja dusiruume, mille eest maksame. Muidugi hoiatati põhjalikult et öösel kui autosse läheme peame taskulampi kasutama, sest muidu ei näe madusid. Ühte pisikest eile nägime ka aga see vinskled kiiresti minema kui taipas inimeste lähedust. Ning meeste wc kraanikausis elab alaline konn. Igaks juhuks väldime metsikut loodust oma voodis ja hoiame öösel uksed, aknad suletud. Egas midagi, hommikul jälle käärid kätte

Kris

4 kommentaari:

  1. 160 taala päevas on farmi töö eest väga hea raha!!!

    VastaKustuta
  2. Egas midagi. Jõudu tööle! Vähemasti on teil seal soe ja bioloogidele toredad sõbrad ümber ringi :D

    VastaKustuta
  3. Ikkagi tundub lahe... Loodan, et te end ää ei tapa ainult töötamisega ja leiate õige pea midagi sellist, mille tõttu tagasi jõudes meile kõigile dollarisaju suudate genereerida :P

    VastaKustuta
  4. Üüüüüberäge buss paistab olevat! :D:D

    VastaKustuta