Nagu märgata on meil blogi pidamisega tekkinud kolmepäevane paus- eeldate, et järelikult on meil midagi huviatvat käsil? Teil on totaalselt, täielikult, igatpidi õigus. Kolm päeva tagasi tuli Katherine mõttele, et Indoneesia rannik asub Singapurist kiirlaevaga sõites tunni aja tee kaugusel. Me keegi ei ole kunagi Indoneesias käinud. Mõeldud tehtud, kuna internet ei lasknud enam vastavale praamile pileteid bronnida, siis sõitsime sadamasse, et veidike infot järgmise päeva sõiduks leida. Sadamakail seistes oli vaade veidi hirmuäratav- maksimaalselt suutsime kokku lugeda 58 suurt kaubalaeva, mis väikseses lahes oma teed otsisid. Otsustasime teha väikese ühepäevase tripi Bintani saarele. Peale piletite saamist järgmise päeva kella 9.10- le praamile, sõitsime Hiinalinna, et otsida üles poiss nimega Philipp, kes nädal tagasi unustas oma dokumendid Melakasse Jordani juurde. Varasemalt juba kindlaks teinud, et tegemist ei ole petuskeemiga, olime lahked ja lubasime ta dokumendid talle Singapuris tagastada. Niisiis seiklesime koos Philippi ja Katheriniga Hiinalinna rahvarikastel tänavatel ning sattusime buddha templisse, mis tundus hiigelvana ja hiigelsuur, kuid lõpuks osutus vanuseks vaid 3 aastat. Selle külaskäiguga pidime tunnistama, et arvamus et budistid on vaiksed ja omaettehoidvad on väga vale. Neil oli käimas palvus ja terve tempel oli väga valju rääkimist täis. Aga see selleks. Templist lahkudes, läks Katherine lastele kooli järele ja Philipp seadis ka sammud koju, meie aga jäime linnaga tutvust tegema. Singapuri on raske kirjeldada. Ta on suur ärilinn, mis särab oma täies võimsuses, samas on siin väga palju rohelust ja inimsõbralikkust. Ühelt tänavalt võid sa järjest leida 4 Louis Vuittoni poodi kõrvuti Miu Miu, Chaneli, Armani ning kõige muu võimalikuga. Linnatänavad suudavad nad roheluses ja ilus hoida, sest pool elamist on suunatud maa alla. Sisenedes metroosse leiad sa, et lisaks metroole leidub maa all veel 3 korrust erinevaid poekesi ja söögikoht- kõige kohta saab öelda vaid - very glamorous. Meid huvitas siiski rohkem see, mis toimus maa peal. Käisime Hiinalinna risti ja põiki läbi ja peale seda liikusime edasi vanalinna poole. Alvar suutis teha väga palju erinevaid pilte koloniaalajastu majadest. Nimelt kuulus Singapur aastast 1867 Inglise koloniaalmaade hulka. Lõpuks leidimse end suurest paljude monumentidega pargist. Linna üheks arhitektuurisaavutuseks on üle linna kõrguv kolmest majast koosnev kõrghoone, mis on tipust ühendatud nö kruiisilaevaga. Selles ehitises asub üks maailma parimaid kasiinosid. Ühesõnaga, siinkohal ma lõpetan jutu ja me Alvariga mõlemad otsutasime, et jutt tuleb kirja panna koheselt kui koju jõuad, vastasel korral on emotsioon läinud ning lõpptulemuseks on vaid tühi tekst. Igatahes jõudisme õhtul 10 ajal koju ja pakkisime asjad, et hommikul sõita Indoneesiasse ;)