Olime valmistunud, et rahvusparki sisenemise eest tueb maksta päris kopsakas summa, meie õnneks selgus aga et terve auto eest tuleb maksta 60 dollarit ning selle piletiga võib läbi sõita kõik Tasmaanias asetsevad rahvuspargid. Kuna aeg surus sappa otsustasime teha vaid paaritunnise retke üle mäenõlvaku Tasmaania ilusaima ranna Wineglass Bay juurde. Jõudsime mäetipul vaateplatvormile viimasel hetkel- kaugelt oli veel paista ranna veinipokaali kuju ning ka veel üksikud päikesekiired piilusid pilve vahelt. Vähem kui 15 minutit hiljem kattis pilveudu juba vaadet ning higised mäkkerühkijad pidid vaid pettunult edasi sammuma. Aga ega siis posid ei saa rahulduda vaateplatvormil istumisega, on ju palju põnevamaid kohti, möödus vaid mõni hetk ja juba olid nad leidnud tee mõnikümmend meetrit kõrgemal asetsevale väljaulatuvale kaljunukile. Seega saime me piisavalt aega uudistamaks erinevaid turiste. Seejärel viis tee aga juba allamäge ning samm kiirenes nagu janusel hobusel, kes tiiki märkab. Helesinine laguun oli rahutu ning kõige avatumal osal peksis laine erisuguseid olendeid rannaliivale. Oma jalutuskäigu jooksul märkasime kerakala, suurt meduusi ning kuivale uhutud merihobu. Saime vihje, et ranna teises kivsemas osas oli märgatud delfiine ning sinna seadsimegi oma suuna. Samal ajal hakkas aga üha rohkem ja rohkem pilvi katma mägesid, piirjooned kadusid müstilisse udusse ning pidime tõdema , et meist keegi ei ole pilvepiiri nii madalal näinud. Lahe vesi oli ääretult külm, mahti jätkus vaid lühikeseks supluseks ning juba oligi tagasitee käsil. Siiski poolel rannal märkasime vees tegevust ning siis tuli juba hüüd- delfiinid! Poistel endasid riided lendasid seljast kiiremini kui kunagi varem ning läbi laksuva laine otsutasid nad nende tähelepanu võita. Mina ja Ave seekord otsutasime loobuda, sest nad asusid lahe päris avaosas ning lainejõud oli suur. Delfiinide puhul on tegemist ääretult uudishimulike ja intelligentsete loomadega, kes üldjuhul inimest vees märgates tulevad ise juurde ning uudistavad uut ja huvitavat mängukaaslast. Nii ka seekord. Poisid nautisid oma esimest delfiiniujumist 7 isendiga ja jäid kogemusega ülirahule ning kuulutasid, et nüüd on neil midagi mida facebooki panna. Sealsamas rannas pidime tegelema ka liigjulgete wallabidega, kes vaikselt lootsid, et ehk pudeneb turistikotist ja neile mõni palake. Meie aga ostustasime metsiku looduse metsikuks jätta ja lasime loomakestel ise oma sööki otsida. Tuli jälle rühkida üle mäetipu ning seejärel viis tee juba jooksusammul alla, et kohtuda uute seiklustega Tasmaanias. Tolle öö veetsime rannaliival, kus laine vaikselt loksus mööda kallast ning meie istusime liivanukil, kuhu oli kanda kinnitanud meie telk ning nautisime tumeneva taeva võlu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar