Alla kahe nädala on jäänud veel ajani, kui lõpetame siin kõrbefarmis töötamise. Jõulude ootusärevus see aasta just eriti suur pole, kui väljas on jällegi üle 40 pügala sooja ning tuleb olla ettevaatlik, et niigi juba punaseks põlenud nina üldse nahka ei minetaks. Nii just juhtus minuga teise advendi aegu põllul töötades, kui ma olin juba liiga mugavaks muutunud ning ei kandnud enam mütsi ega päiksekreemi.
Küll aga ootame päeva, kui saaks pakkida kompsud ning asuda teele täis uusi seiklusi. Siine töö ei nõua just ülearu mõttetegevust ning ma loodan kapipeale unustatud aju veel enne üleskorjata, kui see täielikut tolmub. Arvan, et farmipäevadest hakkaksin kõige rohkem puudust tundma istanduse kemmergutest. Nendes ruumides ei pidanud ma kunagi üksildust tundma. Alati teatsid, et sind ootavad seal ees vannitoa lauasahtlis elav sisalik, kahe akna vahel jalutav geko, ämblikud kes aegajalt mõne rohutirtsu nahka panid ning muidugi konnad. Viimased tõid alati kuuldavale heakskiitva koorilaulu, kui keegi käis ennast pesemas, nii et selle tagajärjena põrand ujus, ning konnadel oli jällegi rohkem mänguruumi. Või siis pistis kraanikausi torus elav konn alati pea välja, kui valamu kohal hambaid pesta, teatamaks et ta elab siin ning pole eriti vaimustatud hambapasta loputusest.
Kui gekod paluvad meid oma võimega libedatel seintel kõndida, siis need konnad lausa hüppavad mööda seinu ja muud sisustust, mis wc vähegi leidub.
Sellised asjad toimuvad maal, mida tuntakse ka Down Underi nime all. Saare fenomen ei avaldu mitte vaid looduses vaid ka majanduses. Üldine maailmat tabanud kriis vaid kergelt libises üle Austraalia nagu neile ei läheks ülejäänud maailma tegemised üldse korda. Siine maapõud pakub endiselt rauda, kulda ja muid varasid. Viinamarjad kasvavs kiiremini kui Eesti suves umbrohi ning apelsine võib ühelt puult väahemalt 2 korda aastas korjata. Kui kohalik miinimumpalk on Eesti rahas 170kr tunnis kätte, siis hoopis pöörane on lugu tsivilisatsioonist eraldatud töökohtadel. Näiteks teenib kolka küla metõde Austraalias 1000kr tunnis. Väga tasuv on ka töö kaevandustes. Samuti on siin puudus maakohtades töötavatest õpetajatest, kelle üle kahe miljoni kroonist aastateenistust ei saa sandikopikateks lugeda.
Tsivilisatsioonist äralõigatud paiku on aga terve Lääne-Ausrtaalia täis. Peale Perthist lahkumist oleme näind vaid tuhandete kilomeetrite pikkuseid teid läbi kõrbe, mis põikavad aegajalt siise väikestesse kuid meeldivalt korras linnakestesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar