Elama on laifi. Väike mägimajake kõrgumas üle imelise vaate, tasuv töökoht ning meeldiv seltskond- mida hing veel enamat oskakski tahta. Oleme töötanud õunafarmis nüüdseks nädala ning oma arvamust selle koa pealt on endiserlt raske väljendada. Eelmise nädala lõpuks olime jõudnud faasi, kus silmi sulgedes nägid tähekeste asemel õunu ning ükski õun teekonda suhu enam küll ei leidnud. Ega mina suur õunasõber polegi olnud. Terve eelmise nädala tegelesime ubinatega, mis kohe mitte ei tahtnud niisama puuotsast alla tulla ning paratamatult kiire korjamisega sattusid õunakotti ja pooled rohelised lehed. Farmeriga kõrvuti olles, ei saa ju ülemmuse tempole alla vanduda, nii et töötundide jooksul esineb väga ahrva hetke mil sul õuna käes ei oleks. Õnneks peame seda ametit ainult esmaspäevast reedeni, nii et nädalavahetus on piisav aeg õunatraumast toibumiseks. Nädalavahetusel haarame aga kätte kühvlid ja labidad ja hakkame aednikeks. Saime endale aedniku töökoha. Terve laupäevase päeva tegelesime meid palganud mehhaaniku pisikese aialapiga, kus ta üritas usinalt kartulit, kapsast,ube ja maisi kasvatada . Seejärel võtsime ette juba lillepeenrad, mis oma ahastuses olid kivikõvaks kuivanud. Alvar istustas paarkümmend lille pottidesse ja paigutas need seejärel maja ette verandale. Üksmeelselt leidsime, et meie tegevus on mõttetu, sest kõik eelmised potililled olid ammu juba kuivuse kätte otsa leidnud. Eks iga paari kuu tagant käivadki seal meiesugused packbackerid, kes korrastavad aia, et see saaks uuesti metsikuks muutuda ja potid, milles kasvavaid lilli pole kordagi kastetud, uuesti ümber istutada. Pühapäeva päeval topiti aga poole töö pealt kõik lapsed, koerad ja meid autokasti ning vurasime läbi metsa vana tiigi poole. Seal juba lendasid autokummid vette ning meie nende järel. Keskpäevane päike lõõmas palavaimalt ning ujumsie vahepeal leidsime mahti jäätist süüa. Küll on tore ülemus. Keset suur karjamaad asuv tiik selle ümbruses ringi kepslevad lehmad ning üksik eeslipoiss, kes üllatuslikul kombel pidavat dingosid peletama, lõid tõelise austraalia tunde. Eks pilt seletab enda eest.

Majas on meil hetkel kokku 8 inimest, kuid saksa tüdrukud lahkuvad juba kolmapäeval ning siis jääb püsielanike arvuks 6. Kahest korealasest on üks kodumaal pikaaegselt kokaametit pidanud ning seega tuli laupäevasest pisikesest BBQ ( barbeque a la grill )välja uhke õhtusöök koos sushi ja isekeedetud korea alkoholiga. Lisaks meie maja rahvale olid meil külas ka 4 korealast, kes kodumaist rooga proovida tahtsid. Kuigi meie olime ainsad, kes järgmine päev end tööle pidid vedama, siis eestlased nagu nad on istusid kolmekesi kõige kauem ärkvel ning hoidsid lõkketuld. Eeriku minivanist kuuldud muusika põhjal said ka teised aimu Maarjamaa vanast rockist. Kuigi keegi midagi aru ei saanud, kiideti eesti keele ilu :)

Laupäeval tekkis meil esimene probleem autoga, kui pidur hakkas allavajutades sisisema. Mina täpsemalt ei oska öelda aga täna paranduses tuli välja et brake booster vajab väljavahetamist. Tuleb oma nädalavahetusel teenitud 400 dollarit välja käia ja lasta ta kolmapäeval ära korrastada. Preaguseks kõik.