Mõnus

Nägemist telgis veededud jahedad ööd. Kolisime täna sisse Sveitsi ehitaja poolt rajatud maamajja. Meie aknast avaneb võrratu vaade mägedele, õues tuterdavad ringi kitsed, koerad ja ponid. Majas elab peale peremehe veel 2 saksa neiut, 2 korea noormeest, 1 rootsi poiss, ja 3 eestlast. Nagu näha polnud me esimesed oma rahvusest, kes siia loodus idüllilisse kohta jõudsid. Ükstapuha, kuhu ei läheks on alati mõni eestlane ees, või on seal just olnud.Meie tuba on vahelduseks päris mahukas ning me naudiks siin elamist ka ilma, et oleksime just äsja karavan pargist välja kolinud. Elamine pole siin kallim kui viimati mainitud kohas telkimine, kuid plusse võrratult rohkem. Täna tegi näiteks üks korea poiss kõigile 3 käigulise õhtusöögi, et tutvustada oma maa kööki.Peale tööpäeva ei oleks paremat vastuvõttu osanud tahtagi. Ja nagu sai juba mainitud, siis käisime täna esimest korda tööl itaalia pere farmis. Korjasme päev otsa õunu ja arvatavasti korjame veel mitu head nädalat. Täna oli põllul kogu itaalia pere koos vanavanematega, meie ja farmi kõrval elav austraalane, kes töötab seal aasta ringselt sulasena. Käed pidid lakkamatult liikuma ning kunagi mõlemad käed õuntega ühendust ei kaotanud, kuid vähemalt polnud tarvis küürutada ega muid vigureid teha. Oleme kõigilt teistelt linnas kuulnud, et tegemist on väga lahke itaalia perekonnaga ning ei oska ka ise midagi paha nende kohta öelda.

                                                                    Ränduri peatuspaik

                                        Poni: ´´Minu jaoks on kõik koerad ühte nägu.´´
                                        Alvar: ´´Ega mina neil ka vahet tee.´´
           

                                                                   mägikitsed tagaaias