idakalda mõtted

                                                       Inimene peab olema ilus igas olukorras,..

                                               ...ka õunu korjates!

Mida oleme siis Austraalia idakaldal reisides uut teada saanud.
1) Keskmine Saksa backpacker ei tea Eestist mitte tuhkagi. Üks sakslasest poiss ei olnud elu sees kuulnudki, et selline riik eksisteerib ning tunnistas, et Saksamaast põhja poole jäävatest maadest pole tal aimugi. Eile küsis sakslanna meie käest, kas Eesti on suurem kui Saksamaa, sest nende riik on väga väike. Tüdruk on reisinud vaid Venemaal ja nüüd Austraalias.
2) Kui Lääne-Austraalias räägiti valdavalt vaid edulugudest ja kohtadest, kus saab teenida metsikut raha, siis idakaldal puutume kokku ka kehvema poolega. Ma mõistan, et asiaate ei pruugi kõik valged tööandjad armastada, sest neil on asjadest teistmoodi arusaam ning kehv inglise keel, kuid eriti arusaamatu on kuulda kuidas suurte maade pojad ennast täiesti lohku lasevad tõmmata. Ma olen mitu korda kuulanud imestusest silmad punnis lugusid Saksamaa noortest, kes Austraalia saabudes ostavad kõigepealt turu hinnast 3x kallima auto, laristavad esimeste nädalatega tohutu hulga raha ja siis töötavad kogu ülejäänud aja viimastes roti urgastes, kus neid igapäevaselt petetakse.
3) Koreas tuleb noormeestel käia 2 aastat ajateenistuses ning korea inimesel võib olla kolm erinevat vanust. Korea laps on juba sündides ühe aastane. Vanust võib lugeda nii uue aasta algusest kui ka täpsest sünni kuupäevast.Valge inimese mõistes on aga laps sündides 0 aasta vanune ning sealt tuleb kolmas tähtpäev.
Üks korea neiu tunnistas, et keskmine noor nende vanuses on oma vaimses arengus umbes 5 aastat valgest inimesest maas. Kui hinnata arengu skaalat valge inimese mõõdupuu järgi, siis olen sellega täiesti nõus. Teatud elutarkus hakkab alles 30nendates asiaatide puhul välja paistma.Muidu on tegemist äärmiselt sõbraliku rahvaga.
4) Eestlased on üldjuhul hinnatud töölised ja farmerid peavad neist lugu. Alati võib leida ka vastupidist suhtumist. Eestlane võib Austraalias reisimise ajal lahti saada talle loomupärastest omadustest, nagu tigedus ja teise eestlase söömine. Siin osatakse elu paremini nautida, rändurid ning kohalikud elanikud on lahked, kodumaa muredest ollakse eemal ning päike paistab ka sagedamini.
5) Austraalia on igas mõistes saar ja siin kehtivad omad hinnad. Mitte vaid uhkuse pärast pole igal poes oleval tootel WC harjast kuni traktorini peal kiri, et toodetud Austraalias. Sest igal pool mujal maailmas maksaks enamus asju vähem. Näiteks maksab hetkel poes kohalikest farmidest toodud banaanide kg 7 dollarit. Eestisse tuuakse neid kollaseid kõverikke sisse Lõuna - Euroopast ja ikka ei maksa nad naljalt üle 2 dollari.
Seega on impordil karmid nõuded, et kodumaa tootmist välja ei suretataks. Samas on enamus tooteid ikkagi valmistatud vähemalt pooleks import produktidest. Seda veel heal juhul. Seega on odavate kaupade import tõsiseks ohuks Austraalia oma toodangule. Hinnad on siin aga kallid, sest palgad on head. Kus mujal maailmas võiks ajusid mitte vajav õunakorjaja teenida 18,5 dollarit tunnis. Sellest läheb küll maha 15 % makse, kuid ka selle saavad backpacerid hiljem oma kodumaale naastes tagasi.
Eksport on aga tugeva valuuta ja kalli tootmishinna tõttu keeruline. Kuid maapõue vara tõttu on aussied õnnelik rahvas. Peamise rikkuse sellele maale toob arvatavasti raua ja kulla eksport Hiinasse.
Kui kodanikuõpetuse tunnis sai kunagi usinasti õpitud, et arenenud riikides töötab väga väike osa inimesi põllumajandus sektoris, siis siin on vastupidine näide. Peale ühel käel üles loetavate suurlinnade on see maa vaid üks suur farm ja kõrb. Rohelisus vaid idakalda äärtel. Tõsi farmides on mustaks tööjõuks enamasti välismaalased.