Tagasi õunakorjajana. Jutt seisuga 27.04.2011

Nädal aega traktoristi mängimist lõppes eile ära. Nimelt otsustas eelmine nädal meie boss, et eestlased on piisavalt usaldusväärsed, et nende kätesse usaldada ka veidike teistsugusedi töid ning tõmbas meid õunaväljade vahelt korraks ära. Selleks, et õunad saavutaksid kiiremini punased põsed hakkasime me fooliumit õunapuude alla paigaldama. Ainukese tüdrukuna anti minu kätte roheline John Deere ning ülesandeks oli sõita mööda õunaridasid ja paigaldada maapinnale traktori järel jooksvat linti. Erikule ja Alvarile nati abiks 2 prantslast ning 1 sakslane ning nemad pidid mullaga kindlustama fooliumi ääred, et esimene tuuleiil meie tööd ei nurjaks. Niisiis olen istunud 6 päeva 10 h traktori seljas. Kui Eestis teadlase karjäärist midagi välja ei tule võin minna traktoristiks. Eile said aga meie hiigelfarmis kõik õunapuud kiletatud ning pöördusime tagasi oma igapäevase tegevuse juurde. Meie tööplaanid aga nurjas vihm.

Seega sain täna terve päeva internetis istuda ja reisiplaane selgemaks mõelda. Poisid läksid aitama naabrimehel kolida, nii et lõpuks valitseb siin uhke üksildus. Meie majaomanikust soliidne sveitslane läheb 3--dal mail 3-nädalasele puhkusele Ukrainasse, nii et meie jääme siia koeri, hobuseid, kitsi talitama  Aga enne seda jõuab siia esmaspäeval Hispaania televisioon, kes soovib teha filmi inimstest, kes on tulnud aastaks Austraaliasse nägema maailma. Nädal tagasi saatis Sue, meie tööbüroost kirja, et soovitakse teha filmi ja ta arvas, et meie oleksime selles väga õiged kandidaadid. Niisiis leppisime asjad kokku ja filmitiim maandub 2 mai varahommikul Brisbanes ja on mõne tunni pärast meie juures. Eks paistab, mis saab. Aga huvitav saab olema.

Temperatuurid üha laskuvad ning mina ostan kampsuneid juurde. Oii soe Eesti. Talv pidi olema siin kandis suurim turistihooaeg, sest siis tulevad soojematelt aladelt kõik mägedesse nautima nende jaoks nii eksootlist kliimat. -10 kraadi on nende jaoks eksootika, millega polda harjunud. Ja kuna ümbruskonnas on üle 50 veinitehase, milles igaühes on kohvik ja saab ka kohalikke produkte proovida, siis on ju tegelikult väga mõnus istuda ja proovida erinevaid veine ise samalajal varbaid suure kamina ees soojendades. Täna käsime ka ühes ning olime kerge käega välja käima 22 dollarit, et omistada Bailyse taoline liköör.
Nüüd varsti lähen aga naabrimehe juurde jänesepraadi sööma. Elagu jänes!