Austraalia on lihtsa elu paik, võibolla parim maailmas. Maitse üle võib vaielda, kuid Austraalaste muretu eluviis on silmatorkav. Täna oli reede, mis tähistab siinmail enamikele inimestele palgapäeva. Jah, palka saab iga nädal! Seisin panga järjekorras koos kümnete teiste backpackerite ning kohalike vanameestega, kõik otse töölt tulnud, määrdunud olekuga ja palgatsekiga taskus. Kui teller ulatab üle järjekordse töönadala tasu, mis jääb 900 taala kanti, lööb ka kõige tahmasem ning punasemate silmadega vennike rahapataka kaheks. Ühe osa paneb tasku, et sellest tuleval nädalal elada ning teise osa viib oma enese pangakontole säästudena. Tihti on see säästetav osa suurem, kui kulutamiseks vajalik. Eks vahel tehakse pikemaid tunde ja teenitakse rohkem, kuid aastas kaheksa kuud töötada ning ülejäänud neli kuud puhata, pole siinmail küll mingi ime. Tore on see, et õige austraalia töömees kannab alati lühikesi pükse, olgu siis mis ilm tahes. Näiteks hommikuti võib talve ajal temperatuur ka miinus kraadiga päeva sisse juhatada, kuid vanamehed käivad ikka uhkelt kampsun ning paks jope seljas, kuid lühikesed püksid uljalt katmas vaid reite üleosa. Eks nad põhjenda oma riietusviisi sellega, et keskpäeval läheb ikka soojaks. Tõepoolest, kui pole pilves, siis on ka talvel Stanthorpes 20 kraadi päevasooja.Austraalia lühikeste pükste tava selgitab ka miks AC/DC kitarist neist iial ei loobunud.



Looduses oleme saanud siin kõvasti viibida ja päikese käis peesitada. Palju rohkem kui Tartus tihedate bioloogia õpingute ajal. Kui mul oleks võimalik siin bioloogina töötada või siis zooloogiat kohalikus ülikoolis studeerida, kasutaksin seda võimalust kindlasti. Aga ametisse astumiseks loodavad nad, et sul on kohaliku ülikooli haridus aga selle omandamine läheks mulle maksama vähemalt 50 000 dollarilist pangalaenu. Seega seoksin ma ennast väga pikaks ajaks selle Päikesemaaga, sest mujal ma bioloogina seda raha tagasi ei teeniks.  Usun, et Austraaliasse kolides ei peaks isegi muretsema oma sugulussidemete katkemise pärast, sest raske poleks igal aastal kuuks ajaks kodumaale( kus asjad imeodavad), puhkama sõita ning kõik tuttavad läbi käia. Ilmselt oleks sellise elukorralduse juures aega oma vanemaid külastada isegi rohkem, kui mõnel teisel kodumaal hambad ristis leivaraha teenival kodanikul. Kuigi plussid on tugevad, pole ma siiski valmis ennast pangale orjaks müüma.Õunakorjana jätkamine aga ei pakuks rahuldust isegi mitte sellel mandril.
Seega Eestisse tagasi ning kasutama selle maa ühte suuremat plussi. Nimelt tasuta kõrgharidus!