Tegelikult polegi nõnda hull kui võiks arvata. Mälu on selektiivne ning kõik halb ja igav ununeb kiiresti. Meie äraoluku ajast jäävad seiklusterohked päevad mälusse hõlmitsema värvikatena ning kuud täis töötamist taandab aju vaid lühikeseks etapiks, millest küll pisut jääb salvestuskettale alles raskeid ärkamisi hommikuti, kuid veel enam hoitakse alles päikselisi juhtumisi.
Kui kolleegidega on juba pikki jutumaratone maha peetud saab töötundide parimaks meelelahutajaks ning unistuste maailma viiaks mp3 pleier. GB viisi oleme korduvalt kuulanud erinevaid muusikapalasid, alla laadinud internetist kuku ning vikerraadio jutusaateid kultuurist, poliitikast, majandusest, teadusest jne. Nüüd siis leidsime meie saatusekaaslase arvutist ka audioraamatud ülesse. Täna näiteks kuulasime tervenisti Arne Üksküla sisseloetud Kivirähu teose Rehepapp . Tervest tööpäesvast jäid vaid meenuma naljakad ning ka õpetlikud lood ahnuse ning lolluse küüsi langenud eestlasi iseloomustavatest prototüüpidest. Õunakorjamine meenub vaid raske pingutuse läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar