Käisime täna naabrimehe juures ning vaatasime kinnisvara äri õppevideosid. Meie naaber Peter ostis noorena Sakasamaalt soolakahjustusega autosid kokku ja viis neid Süüriasse, Indiasse ja mujale. Vahepeal aga lasi kasutatuid autosid parantada Türgis. Oma äri tehes reisis ta palju mööda maailma ning sattus ka tihti sõja kolletesse. Kui noorusehuljus mööda sai tuli ta tagasi Austraaliasse ning hakkas siin kinnisvaraga tegelema. Nüüd oli ta ostnud 6000 dollari eest õppevideode komplekti ning lubas meil neid tasuta tema pool vaatamas käia. Peale vähemalt kolmetunnist filmiseansi sammusime jälle oma kodu poole tagasi. Väljas on kõle sügisilm nagu oli Tartus septembri lõpul, kui me sealt viimati ära tulime. Tunne oli jälle nagu koolist tulles: väljas on kole sombune ilm, kõht on tühi aga pea tarkust täis.
Ka meie šveitslasest majaperemees on omamoodi kinnsivara arendaja. Peale seda, kui ta oli 10 aastat laevaehitajana töötanud asus ta krunte ostma ja sinna peale oma kätega maju ehitama. Loomulikult võtab ise ehitades lõpp tulemuseni jõudmine kauem aega, aga mul on tunne, et ta naudib protsessi enamgi kui viimast müügitehingut. Hiljuti müüs ta ära meie aknast paistvad mäed ning tekitas nõnda vaba raha, et juba kaunilt kõrguv maja lõpuni ehitada ja ka omale üks korralik tsiip lubada. Peale maja ehitamise tegeleb ta ka busside tuunimisega. Eelmine nädal tõi ta koju koolibussi sarnase masina, mis oli viimati töölisi põldudele vedanud. Nüüd kavatseb ta selle matkabussiks ümber teha. Nägime pilte ta eelmisest bussi projektist ning see nägi seest välja nagu luksusjahi kabiin.
Lisak on tal veel 6 tõukoera, kelle kutsikaid ta tulevikus müüma hakkab. Meie aias jooksevad ringi 3 inglise buldogi, üks jääkaru meenutav valge pikakarvaline sõber ning kaks dingo välimusega rahmeldist.
Kitsed vist äriplaani ei kuulu, nemad on rohkem elustiili väljendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar