maffialinn Griffith

Vaatasin telekast sarja "Bones" uut hooaega ja koheselt meenus Kaisa, sest esimesel kursal oli tegemist tema lemmiseriaaliga. Praeguse kohta andmed puuduvad. Eks pisikesed asjad nagu faces sulle pühendatud pilt, kellegi pisike kommentaar ning rääkimata kodustest pannkookidest, toovadki kaasa soojad tunded ning tekitavad igatsuse talvise maamaja, koduste ning nostalgilise Tartu järele. Aga preagu ei ole Eesti aeg ega Eesti jutt.
Viimastest säravatest kogemustest võin väita, et õnnestus Asutralian Openil teenindaja olla ning ka mõlemat finaalmängu päriselt oma silmaga kaeda. Seejärel saabus juba Melbournest lahkumise aeg. Preaguseks oleme jõudnud oma tegemistega Griffithisse, mis esindab tüüpilist farmilinna. Samas on tegemist linnaga, kus enamik on üles ehitatud maffia rahaga, nimelt tegutseb siinses keskkonnas suurim itaallaste allilma ringkond. Eile õhtuks olime siit 180 km eemal paikneva Wagga Wagga linna pihuks ja põrmusk teinud ehk kandideerinud kõikidele võimalikele positsioonidele, käinud läbi kõik restoranid, pubid, hotellid ja üle jäi ainult oodata, et keegi meie vastu huvi hakkaks tundma. Niisama ootamist aga ükski eestlane ei salli ja otsustasime edasi liikuda- kui mõnest kohast tuleb vastus saab alati tagasi sõita, oleme teinud kõik võimaliku. Seega tellisime Kristiani endale järele ja tulime koos Griffitisse, vähemalt 4x väiksem kui eelmine linn, kuid see eest kihab meiesugustest seljakotiränduritest. Kohale on jõudnud ka mõistmine, et autot on vaja. Enamik häid tööpakkumisi läheb välja paari tunniga, olenemata vahemaast ollakse siin valmis istuma koheselt autosse ja läbima sadu kilomeetreid selleks, et loodetavasti olla tööpostil esimene. Loeb kiirus. Meie oleme selle tõttu jäänud ilma päris mitmest heast pakkumisest. Ka täna oleks saanud koha, kus 25 dollarit tunnis sulle välja käiakse. Nõutud farmikogemus ning laboris mõne testi sooritamine- ideaalne. Kui helsitasin siis oli juba üks poiss kandideerinud ning kuigi büroo töötajagi arvas, et eelneva kogemusepagasi tõttu oleks ma parem laborant siis arvatavast ikkagi talle see positsioon läheb. Probleem- koht asub 1089 km kaugusel, autoga sõit u 13 h, kõige muuga 3 päeva. Seega hakkame silma peal hoidma autopakkumistel. Griffitis tööd saada aga pole raske- käisime korra Backpackersi omaniku juures ja loodetavasti homsest saame omaette majja kolida ning tööd leidis ta meile ka- algul apelsinid ning siis juba midagi paremat. Alavrilt küsiti, kas tõstukit valdab ning vastuseks kõlas enesekindel JAH, raske aeg nõuab raskeid meetmeid ning üldjuhul ei eeldetagi, et oskad sellega slaalomit sõita, piisab algtõdedest. :) Tasu kohta aga niipalju, et kui algul virisesin WA-s et saan 17, 5 tunnis, siis siinne keskmine on 13, sest odav põgenev tööjõud Queenslandist on hinnad alla tirinud. Meie saame aga 14 ning ei tea veel kas nutta või naerda. Vähemalt annab saab elamisraha enne kui jälle edasi kippuda. Aga eks see kõik ole üks suur seiklus ning kunagi ei tea, kus homme lõpetad. Müstikat ja salapära ka teie igapäeva eludesse!
Kris.