Jänes šampust ei joo!

Raisk, saime tööle!!!
Selleks kulus kuu aega, mis oli täis eksirännakuid ja mõistatamist kuidas see tööle saamine siin ida rannikul käib.
Oma transpordi puuduse tõttu jäime napilt ilma mitmest väga heast pakkumisest ja pidime leppima vaid kehvematega. Paljud rääkisid, et peale üleujutusi enam paremaid palasid polegi saadaval ja töötasid kohtades, kus neilt küsiti kõrget üüri ning pakuti ebaseaduslikult väikest palka.
Meie sellega ei leppinud. Võtsime kokku oma viimase rahanatukese, ostsime auto ja tegime viimase rahalise jõupingutuse mida suutsime, et jõuda Queenslandi lõuna piirile väiksesse kuid usinasse farmilinnakesse Stanthorpe´sse.
Tundub, et see käik õigustas ennast ilusti. Meile helistati kohalikust töö agentuurist juba paari tunni pärast tagasi ja pakuti kohti väikesesse perefarmi, kuhu harilikult üle 3 inimese õunakorjamis hooajaks ei võetagi. Töötunde pidi saama piisavalt ning tasu on enne makse 18,5 dollarit. See pole austraalia mõistes küll rikkalik palk, kuid ma ütleks et ränduri kohta viisakas.
Oleme Kristiiniga hetkel väga õnnelikud ning ma loodan, et see on mulle ilus sünnipäevakink.