Meie pere ja muud loomad

Loomad on ikka väga arukad. Konnad saadavad kuiva perioodi Austraalia kõrbetes mööda istanduste wc loputuskastides sulistades, lastes soojematel öödel valla ka oma laulu. Eriti häälekad on nad öödel, millal potis on jäänud vesi jooksma. Ma arvan, et see sulin võib neis tekitada tunde kaua tagaigatsetud vihmaperioodist, mida pole siin olnud juba 2 aastat.  Kastist ronivad nad välja vaid ohutumatel öötundidel, kui segav inimmõju on minimaalne. Päevasel ajal neid kemmergutes peaaegu ei märkagi. Vaid veidi pikemalt asjatama jäädes võib juhtuda kuulma mõnda kumedat krooksatust wc-poti seest. Päevasel ajal võib hoopis juhtuda, et mustavalgekirju sabaga vehkiv pilalind sätib ennast wc boxi äärele istuma, esitades oma laulu sunnitud istujale, seejuures sabaga tulelippu mängides ning sääjärel jälle minema liueldes. Samuti võib juhtuda, et pikemalt vett peale lastes ka mõni konn koos loputusveega välja ilmub. Üldiselt pole sellest viga, sest konnad on juba tehiselupaiga miinustega harjunud ning asuvad koheselt iminappade naksumise saatel oma konnatiiki ehk loputuskasti tagasi ronima. Vahepeal püstitasime konnade allalaskmises uue rekordi; tervelt 5 konna ühe nupule vajutusega. Mind aga huvitab, et  millise meeletaju järgi nad wc üles leiavad, kui maapind hakkab kõrbes jällegi iseloomulikku tolmavat kuju võtma.  Arvatavasti tunnevad nad vee lõhna?

Vihmaperioodid pidid seevastu võimsad olema. Tihti näeme teeotstes silte, et sinna ei tohi vihmaperioodil sõitta. Samuti kuivasid jõesänge, kus hetkel sõidetakse liivapagidega rallit ning sellele, et need sängid kunagi on vett oma seinte vahel hoidnud viitavad vaid 4m kõrgused püstised joonlauad. Kohalikud väidavad, et mõnes kohas võib siis vesi tõusta lausa nullist 6 meetrini.

Üks õhtu oli väga tugev tuul ning tuli ootamatult külm öö. Meie ei osanud nii külma ööd kuumade päevade vahele oodatagi, kuid loodus oli targem. Konnad tol õhtul oma kurgupõisi ei punnitanud ning istusid vakka oma loputuskastides. Aga äblikud seevastu tungisid siseruumidesse. Meie auto uste vahelt sissepugemine ei valmistanud neile mingeid probleeme. Ning kui peopesast veidi väiksemad kuid see eest suurte lõugadega karvajalad meie hipibussis hakkasid koivad laiali laest nööripidi alla laskudes mission impossible´d mängima ning Kristiin seda nähes hirmust krõnksu tõmbas, tuli auto elukatest tühjaks rookida ning parkida maja ette vähem privaatsesse, kuid see eest looduse eest rohkem kaitstud paika.

           muhe konn

      loputuskasti elanikud

     soojalembene ablik

     oma varjeomadustes liialt enesekindel raagritsikas meie koogikapil

      vannituppa sattunud sisalik

kaevumisraskustega kaerasori meie ko''o''gilaual