Viimane õhtu Melakas

Sattusime elama hüperaktiivse ja igal samul tantsiskleva joogatreeneri poole. Kui teda esimest korda nägime, näitas ta parasjagu jooga õpilastest keskealistele naisterahvastele oma elamist. Kasutades sagedasti lauseid nagu: pole kahtlust, et ma suhtlen jumalaga; siin majas pole muud kui vaid vaimsus, ei midagi materiaalset; mind huvitab vaid jooga. Ise kandis see peenike tegelane samal ajal jalas lillasid liibuvaid pükse ja roosat kaisukaru pildiga nabapluusi. Vestluse kägus pidas ta aegajalt toredaks omale sõrmega niburinge teha.
Ühesõnaga, paras ilane tüüp.
Kristiin arvas, et ta on huvitav. Pidin ka siis tunnistama, et tüüp on hea suhtleja ning tunneb ennast väga vabalt, kuid minu arvates oli tegemist pervoga.
Loomulikult võis mu kiire negatiivse arvamuse taga olla põhjus, et ma suhtun skeptiliselt hiilija tüüpi paarumistrateegiasse. Nimelt on tuvastatud, et tutkaste mänguplatsidel käib kahte tüüpi isaslinde erinevate mõtteviisidega, kuid ühe eesmärgiga. On matšo isased, kes kaklevad omavahel, et selgitada tugevaim, põhjustades nii rüseluse, mida me kutsume tutkamänguks. Teiseks on hiilija tüüpi isased, kes välimuselt meenutavad emaslinde, kes ei võta osa üldisest mängust, vaid imbuvad kohe emaste hulka ja ajavad seal oma asja. Seda esineb ka inimeste maailmas, kus mõni  ´´tundeline´´ kutt räägib, et ta on vaid sõber mõne tüdrukuga, kuid pärast kuuled, et ikka supsis ära.
Kuna ma ise olen üle kümmekond aastat tegelenud spordiga, siis on mulle tuttavam tugeva mehe etalon.
Kuid asi polnud vaid selles. Tüüp lihtsalt hakkas esimesel võimalusel rääkima, kui palju ta vabatahtlikku tööd teeb ja lastele tunde annab. Selline asi tekitas kahtluse, et tüüp oma sisemuses teab, et ta on mingi koha pealt jätis ning seetõttu soovib, et teised inimesed teda väga meeldivaks peaks ja talle seda korrutaks, et ta saaks ka oma südametunnistusele öelda, et ta on hea inimene. Pealegi tagab selline töö laste läheduse.
Esimesel ööl magama minnes olin väga umbusklik tema suhtes.
Täna peale linnatiiru saime temaga uuesti kokku, et minna õhtust sööma. Astudes majast välja hakkas ´´ mees´´ endast kohe rääkima, nagu oleks teadnud mis ma temast arvan. Mees selgitas, et on gei, et ta jõudis 15 eluaastaselt läbi käia kõik kodupaiga baarid ja klubid. 18 aastaselt alustas juba narkootikumidega  ning oli muidu oma eakaaslastest palju kaugemale arenenud. Et meestele meeldida hakkas ta tegelema tantsimisega ja seejärel sattus joogasse. Käies ära vahepeal tuntuse ja rikkuse jalamil mõistes ta, et ta tunneb ennast surutult. Vabanemine tuli läbi jooga, mis oli tee jumala juurde. Uskumata mingit kindlat usku, on ta jumala seisukohalt paduusklik, elab hetkel võimalikult tervislikku elu. sööb vaid taimset, annab vabatahtlikuna tantsu ja jooga tunde. Linnapeal käies on tüüp tõeliselt cool ja kõigi sõber. Peale õhtusööki viis ta meid väga ilusasse palmipuu haljastusega kaunistatud kõrvaltänavasse, kus oli baar me & ms Jones. Baaris mängis elavmuusika ning kõik kes seal esinesid olid veel koorumata tuleviku talendid. Ka meie joogatreener haaras mikrofooni ja kukkus laulma nagu noor jumal. Tol hetkel oli mul hea meel, et tegemist on geiga, kui nägin Kristiini vaimustatuid silmi. Ise ma selliste tegelaste pärast enam verest välja ei löö. USAs nägin ma neid piisavalt ja see siin polnud veel külgegi hakkanud lööma, nii et paanikaks polnud põhjust ja lasin parem mõnusalt ühel külmal õllel kurgust alla joosta. Peale kahte õlut oli hirm oma puise inglisekeele kasutusoskuse pärast kadunud ning soov seda täiustada sai valdavaks. Rääkisin mõnusalt mitme inimesega üle laua ja kuulasin tõesti väga häid artiste. Kris läks ahvivaimustus näos uurima, kuidas vanahärra klaverimängija nii ilusaid noote välja tõmbab sellest masinast, kuid üks pudel õlut temalt veel hirmu avalikkuse ees esineda ei võtnnud. Tasunud arve (väljas süüa on siin odav aga baaris käia ja putkast šhokolaadi osta kallis) suundusime jooga treeneriga linna peale. Tegelane viis meid mööda kõige hullemaid agulitänavaid pidi kalmistule, vanassse kirikusse. Veel käisime mahajäeud majas, kus ta ise nahkhiirde hirmus tagasi tuli ja seejärel ei pidanud pahaks hauale kusta. Lõpuks tungisime siisse muuseumi aeda, kus ´´ mees´´ rebis seljast riided ja kargas purskaevu võtlusse alastamatu veejoaga. Nähes kui vabalt ja mõnusalt ta ennast tundis tekkis omalgi soov kuuma öö eest jahutust otsida purskaevust. Kuid nagu eelnevalt sai mainitud, oli tegemist geiga, siis ei hakkanud ma värskendus eesmärgi nimel riskima valede signaalide andmisega. Muusemi territooriumilt lahkudes jalutasime sülle otse valvurile, kellelt küsisime luba territooriumilt lahkuda. Valvur oli lahke mees ning avas värava.
Selline oli meie viimane õhtu Melakas. Leppisime veel kokku, et läheme homme meie geist sõbra jooga tundi. Minu skeptiline suhtumise kõrvale on juba tekkinud uudisihimu ning ma tahaks tõesti teada, kas see hõbluke sell suudab kõike seda vabadust ja rõõmsameelsust, mis ta endas silmnähtavalt kannab, üle anda ka oma õpilastele nagu ta meile väidab. Ma ise olen viimasel ajal nii ratsionaalse suhtumisega, et ma ei mäletagi, et oleksin üldse kuagi midagi üleloomulikku kogenud. Eks siis homme paistab, kui me koos keskealiste naistega tema õpetuste järgi liigutame ja mõtleme.
Tänane õhtu läks kindlasti meie reisi ühest neljast eesmärgi alla, nimelt kohata teistmoodi mõtlemisviise. Meie joogatreener on üks kuramuse muretu selle, kes naudib eneseteostust läbi jooga jumalani jõudmist ning on kaotanud suuremaosa materjaalsetest inimesele nii omastest muredest. Nii ta vähemalt väidab ja esmapilgul ka tundub.