Niisiis, Kristiin on tagasi mängus. Eile, ehk siis 28. tüdinesime Kuala Lumpurist, õigemini tundus nagu kõik vajalik, põnev ja ootusärevust tekitav on tehtud ja nähtud. Seega sõitsime linnast välja 150 km kaugusele väikesesse linnakesse. Aga enne kui sündmustest ette ruttan räägin kõigest sellest, mis rääkimata. Esiteks on Kuala Lumpur päris äge linn, hämmastav kui palju eri kultuure ja religioone seisab külg külje kõrval. Teiseks kohtusime väga huvitavate inimestega. Oma öömaja leidsime couchsurfingu kaudu ning maandusime ühe abielupaari juures, kes on meist paar aastat vanemad. Kahjuks sellel ajal kui me saabusime oli naine ( Olga) Vietnamis ning kodus olid vaid mees, 1 couchsurfer Prantsusmaalt, 1 Venemaalt ja 1 Kõrgeztanist. prantsuse tüdruku Fani´ga veetsime ka kaks järgnevat päeva linna peal. Kolmandal päeval tuli Olga tagasi oma kolmenädalaselt reisilt Vietnamist, millest ta oli vaimustunud. Ta ise on päritolult venelanna ning töötab ajakirjanikuna ning giidina. Venemaalt lahkumise põhjus oli sõnavabaduse puudus pressis. Niisiis reisis ta seni kuni kohtus oma moslemist abikaasaga siin KL-s. Kusjuures silma jäi tähelepanek, et Läänemaailma inimesele on Kagu-Aasiasse minek raskendatud ning enamik tänapäeva noortest lähebki Austraaliasse, USA-sse või kuhugi lähedale Euroopasse, kuid Venemaa ja Aasia noortele ei tekita Ühendriigid vaimustust ning pigem unistatakse reisimisest Laosesse või Vietnami, sest seal on kõik kolm korda odavam kui Malaisias. Väga pikk ja keeruline jutt :) Niisiis samal päeval kui Olga saabus, lahkus korterist Fani ja tema asemele saabus 3 poolakat, 1 hispaania poiss, 5 prantslast ja 1 belglane. Täielik rahvaste paabel. Ning kõigil oli oma lugu, oma reis ning oma seiklus. Kätte jõudiski 28. sept hommik ning meie otsustasime liikuda oma seiklusega edasi. Sihtpunktiks valisime Melaka, mis on väike portugaallaste poolt 16.saj rajatud linn. Positsioneerib ta KL ja Singapuri vahel, nii et meie edasiste plaanide jaoks ideaalne. Selleks tuli meil sõita metrooga bussijaama. Lahkusime me muidugi korterist nii, et meil polnud õrna aimugi millises suunas võiks bussijaam peituda. Õnneks oskab enamik malaisialastest, kes linnas elavad, inglise keelt väga hästi. Küsides inimese käest- " Do you speak english?" on 90% vastus jah. Pealegi on nad ühe naeratuse eest valmis sulle väga pikalt ja mitmekordselt ära seletama kuhu tuleb minna. Niisiis peale väikest valesti juhatamist saabusime metroojaama, millest paari sammu kaugusel pidavat olema bussijaam. Kohe kui metroojaamast välja sai astuda, seisis meil vastas raadiosaatjaga mees ning küsis kas läheme Melakasse. Ta juhatas meid 50 meetrit ja andis reisisaatja ülesande üle oma sõbrale, kes samuti juhtis meid paarkümend meetrit, siis toimus järjekordne vahetus. Vajalik oli see selleks, et teise reisifirma töötajad meid üle ei lööks. Bussijaam oli täielik tohuvapohu. Puudus igasugune süsteem, kõik firmad müüsid oma pisikese leti ääres samu pileteid ja üritasid endale kliente võita. Meie reisisaatja peletas aga kõik teise reisifirma töötajad eemale ning tiris meid oma putka juurde. Niisiis saime lõpuks bussipiletid Melakasse. Seejärel tuli üles leida vaid õige buss, ning oodata pool tundi, et bussijuht sõitma hakkaks. Buss ise oli ääretult mugav, piisavalt jalgeruumi ning konditsioneer-ilma selleta ei pea siin kaua vastu, täna oli täiteks üle 35 kraadi. Pea 2 h pärast astusime välja juba väikeses linnakeses. Meil jäi piisavalt aega, et tutvuda kohalike vaatamisväärsustega ning õhtul 9 ajal saabusime oma järgmise couchsurferi ukse taha. Tegemist on Kanada päritolu Jordaniga, vanust on tal 22 ja preagu töötab alaliselt joogatreenerina ning elab oma ülemuse vanas tühjas hotellis. Siin oleme hetkel ka meie. Saime ise valida endale toa, ning algsest Alvari vastuseisust hoolimata saime lõpuks kaubale, et võtame toa, mis on vanniga, kuid milles pole akent. Mul ei olegi ennem magamistoas mullivanni olnud. Selle peale läks meie eilne õhtu. Tänastest seiklustest ja lähemalt Melakast loodan kirjutada mõne tunni pärast. Nüüd on aga kell 21.00 ja Jordan lubas meid viia välja. Järgmise korrani!