Maailma veerekese pääl
Jutt sellest, kuidas kord kaks noort inimest läksid laia ilma rändama, et otsida avaramat silmapiiri, teistmoodi mõtteviise, looduse lumma ning lõpuks iseennast.
neljapäev, 30. juuni 2011
kolmapäev, 29. juuni 2011
Koduigatsus
Paris
veel veidi....
Esiteks parandaksin vead, mis eelmise sissekandega tekkisid- nimelt Angkor Thom on templikompleks ,mida kaunistavad igast küljest 2 meetrised näod. Ta ( vana) Prohm on aga tempel, mille aegamööda on puud üle võtnud.
Enamike paikade ja inimeste nimede taga peitub ikka tähendus- varman tähendab kaitsjat/ valitsejat. Nii võib ühe kuulsama valitseja Suryavarman II nime selgitatda kui päikesevalitsejat kuid samal ajal viitab sõna Surya ka lihtsalt päikesele, seega on teda tõlgitud ka kui- päikese/ päikesejumala poolt kaitstud. Yaya aga tähistab võitu. Queen Sri Jayarajacudamani kohta kahjuks ei oska midagi tarka öelda.
Nüüd aga veidi veel enne kui otsad kokku tõmban. 15saj. Kukkus Khmeri impeerium kokku ning langes Tai saagiks. Vahepeal oli ta Vietnami valitsuse all ning alates 1863 aastast sai ta Prantsuse koloniaalmaaks. II maailmasõja ajal ründasid riiki Jaapanlased ning saavutasid lühikeseks ajaks ülemvõimu. Peale sõja lõppu võtsid prantslased uuesti kontrolli üle ning maa jäi nende valduseks kuni 1953 aasta 9 novembri Kambodža iseseisvumiseni. Tihedate suhete tõttu prantslastega oskas pool elanikkonnas prantsuse keelt ning andekatel noortel oli võimalik oma haridusteed Prantsusmaal jätkata. Siiski ei läinud noore riigi areng ladusalt, olid pidevad võimuvõitlused ning noored puutusid nii Prantsusmaal kui Hiina ja Vietnami vahendusel kokku uute radikaalsete sotsialistlike ideedega ning panid aluse kommunistlikule parteile. Tugevaimaks eestvedajaks kujunes Pol Pot- noor madalamast soost aadliku poeg ( siiski tugevad suhted keskvõimuga, sest ta õde oli kuninga konkubiin). Oma ülikooli hariduse oli ta saanud Pariisis. Peale naasmist ja partei loomist hakkas ta ise vaikselt redelil tõusma kuni sai parteisekretäriks. 1975dal aastal algas Kambodža üks valulikemaid perioode- Khmeri reziim. Kommunistid haarasid võimu- keelustati koolid, avalikud kogunemised, kultuuriõhtud. Uueks prioriteediks sai maaelu juurde tagasipöördumine- ainult põllul tööd tegev talupoeg on piisavalt puhas uue korra jaoks. Koos sellega algas massiline repressioon. 3 ,5 aastaga hävitati 1/5 14 miljonilisest populatsioonist. Ääretult brutaalsele hukkamisele kuulusid poliitikud, ametnikud, filmistaarid, lauljad, poepidajad, turistid ning kõigi nende pered. Eesmärgiks oli eemaldada haritud ja mõtlev kiht ning tekitada kuulekad massid. Antud valitsuskord lõppes õnneks juba 1979 aastal peale Vietnamlaste rünnakut. Siiski jätkusid punaste poolt rünnakud dzunglis ning riigis valitses ebastabiilne olukord kuni 1998.aastani. 2000 aasta alguses oli riik varemeis- puudusid teed ning ainuke mõeldav transpordiviis oli paadiga mööda Mekongi jõge. Preaguseks on olukord väga palju muutunud. Veel paar aastat tagasi võis Tai piirilt 300 km kaugusele linna sõit võtta bussiga aega 14 h. Meie tulles aga kattis teid asfalt. Erandlikud piirkonnad on veel kättesaadamatud,kui küll seegi paraneb. Vaadates riigi edusamme nende aastatega saab vaid uhkust tunda, meenub meie riigi olukord 20 aastat tagasi ning areng alates sellest. Nüüd jääb vaid üle loota, et USA dollar niipea kokku ei kuku ( siin saab kasutada nii USA dollarit kui kohalikku reeli kuid kohalikud peavad dollarit kindlamaks) ning uudishimuga oodata, mis sellest Aasia riigist 2 dekaadi pärast saanud on.
teisipäev, 28. juuni 2011
esmaspäev, 27. juuni 2011
Oleme küll oma blogi sissekannetega paar päeva maha jäänud ja jutustan olnud asjadest, kuid parem seegi kui mitte midagi. Danieli soovil- sissekanne templitest ujuvast külast ja üleüldse little bit of Cambodia!
Märke Khmeri kultuurist, millele preagune Kambodža tugineb, leiab kõige varasemalt 6dast sajandist, sedagi tänu Hiina kaupmeeste ülestähendustele. Rohkem infot hakkab aga tekkima 9dal sajandil mil kuningas Jayavarman II algatas esimeste templite ehituse. Templite aktiivne ehitus lõppes alles 1219, põhjuseks kas usu muutus templitesse või ressurrsside nappus. Igatahes preagusel hetkel laiuvad templid 300 ruutkilomeetri suurusel alal ning igal templil on oma nägu ning oma tegu- peale 802 aastat üritas iga võimul olnud kuningas luua uue templi, mis kirjeldaks täpselt tema iseloomu ning näitaks võimu. Alates 1992 aastast kuulub terve kompleks UNESCO maailmapärandisse. Kõige kuulsaim tempiltest on Angkor Wat- linntempel. Siiani käivad vaidlused, kas tempel oli ehitatud jumaluste kummardamiseks või matmispaigaks- enamjaolt on arusaamatused tekkinud, sest see on ainuke tempel, mille sissepääs asub läänes, ning mille ruumide dekoratsioonid on loodud vastupäeva suunas vaatamiseks- surma tunnus. Tepli igat seina kaunistab pikem lugu millega on üles täheldatud sõdu, jumalate surma jne. Angkor Thor on tempel mille džungel on oma embusesse võtnud. Massiivsed puujuured on tunginud läbi raskete kiviblokkide ja seisavad kõrguvalt üle varemete. Filmihuvilistele- see on paik, kus filmiti stseene Tomb Riderile. Piirkonna templite rohkus lubab vabalt veeta seal 2 nädalat- leidub suuri turistirohkeid ning samas võid leida metsa vahelt templeid, kus ei viibi ühtegi inimhinge. 1400 datel vallutati alad Tai poolt ning järk järgult templite seisund kehvenes. Kunagi ei vajunud nad küll unustustehõlma ega olnud Lääne maailma poolt avastatud nagu paljud brožüürid väidavad- kohalikele olid paigad pühad ning tihti käisid nad seal austust avaldamas. Läänes hakkas huvi tekkima peale Prantsuse bioloogi Henri Mouhot´i, kes 1863.dal aastal publitseeris Angkori imed. Sellele järgnesid inimeste hordid ning 1907 olid paigas esmased restaureerimiskavad. Ka meie külastuse ajal käivad ehitustööd. Arvan, et pildid räägivad rohkem kui minu kirjeldused. ;)
Ujuva küla puhul on tegemist veel vaiadele ehitatud majadele. Asub see suurima järve kaldal. Majade asukoht muutub koos veetaseme muutusega järves- märjal hooajal on järve suurim sügavus 10 m ja kuival vatsavalt 2m. Vaesus, milles inimesed elavad, suudab tekitada vaid tänutunnet, et sa Eestis sündisid. Mõnest lauast kokkuklopsitud uberikud mahutavad 7-8 liikmelist perekonda ning ei ole suuremad meie ühetoalistest korteritest. Magamiseks on võrkkiiged ja liikumisvahendiks paadid. Lapsed ujuvad seal samas vees, kus ema peseb kapsast salati jaoks ja paar meetrit eemal jookseb välikäimla toru jõkke. Külas elab u 6000 inimest ning küla areng on tänu turistidele ikka paranenud, kuid sada kilomeetrit eemal asuvad külad, kus elu on sama jube ning kokkupuude välismaailmaga puudub. Siiski, kui inimestega räägid, tunduvad nad rõõmsad, lasped on särasilmsed ja kui düsenteeria all ei kannata jooksevad ringi. Kohalikuks koolis käib vahetustega 300 last ning üks pink mahutab 5te õpilast. Kui kogemata keset tundi sisse sadasime siis õpetaja tuli meiega kohe rääkima, kuigi pikem vestlus jäi keeleoskamatuse taha. Kuigi oli just keeletund, siis meile tundus rohkem vahetund. Õpetaja ütles, et nad teevad ühte ülesannet? Igatahes, kellel olid vihikud kinni, kes joonistas kriipsujukusid, kes vaatas niisama ringi. Loodan, et enamik neist suudavad kooli lõpetada ning edasi ka mandrile keskkooli minna, siis on juba lootus paremaks eluks. Kahjuks jäävad siiski paljud paikseks ning hakkavad varakult sünnitama ning eluke veereb edasi.